Plaanid kunagi koera võtta? Aga elul võivad olla omad plaanid.

2023. aastal kutsume tasuta uuringule mehi ja naisi sünniaastaga 1955, 1957, 1959, 1961, 1963.

MIS HAIGUS ON JÄMESOOLEVÄHK?

Jämesoolevähk on limaskesta kasvajast alguse saanud pahaloomuline kasvaja

Enamik jämesoolevähkidest tekib healoomulistest kasvajatest ehk polüüpidest. Kõik polüübid ei arene soolevähiks. Võimalik on ka polüüpide taandareng, kuid umbes iga kahekümnes polüüp areneb edasi ja temast võib tekkida vähk.

Jämesoolevähk tekib mitme teguri aastatepikkusel koostoimel

Jämesoolevähi tekkeks on vaja mitme vähki põhjustava teguri enamasti aastatepikkust koostoimet. Haigestumise risk suureneb oluliselt alates 50. eluaastast. Jämesoolevähk ohustab võrdselt nii mehi kui naisi.

KUIDAS SÕELUURINGUL OSALEDA?

Eestis kutsutakse jämesoolevähi sõeluuringule 60–69-aastaseid mehi ja naisi iga kahe aasta tagant.

Vähi sõeluuringute register saadab sihtrühma kuuluvale inimesele nimelise kutse

Sõeluuringule on oodatud mehed ja naised, kelle sünniaasta kuulub sõeluuringu sihtrühma ja kelle elukohaks on sõeluuringu kutse-saatekirja loomise hetkel märgitud Eesti riik.

Sõeluuringute kutsed saadetakse elektrooniliselt, kasutades selleks eesti.ee teavitusteenust. E-kutse saavad sõeluuringu sihtrühma kuuluvad inimesed, kelle eesti.ee e-post on suunatud oma isiklikule meiliaadressile või märgitud rahvastikuregistrisse.

Kui vähi sõeluuringute registris infot e-posti edasisuunamise kohta ei ole, saadetakse paberkutse rahvastikuregistris märgitud aadressile. Kui sealsed andmed ei ole täpsed, ei pruugi kutse saajani jõuda. Seepärast on oluline kontrollida oma kontaktandmete õigsust, mida saab teha riigiportaalis.

Sõeluuringul osalemiseks ei ole vaja jääda kutset ootama

Sõeluuringul saab osaleda ka ilma kutseta. Kui kuulud antud aastal sõeluuringu sihtrühma, võid pöörduda otse oma perearsti poole.

Sihtrühma kuuluvad inimesed leiavad kutse-saatekirja patsiendiportaalist digilugu.ee (Terviseandmed → Saatekirjad) alates sõeluuringuaasta algusest. Kutse sõeluuringule kehtib kalendriaasta lõpuni.

Jämesoolevähi sõeluuringu kutset ei saa mehed ja naised, kellel on elu jooksul diagnoositud jämesoolevähk. Samuti ei kutsuta jämesoolevähi sõeluuringule viimase 10 aasta jooksul sõelkoloskoopilisel uuringul käinud inimesi. Selle info saamiseks tehakse päringud vähiregistrisse ja tervise infosüsteemi.

Sõeluuringul osalemiseks tuleb võtta ühendust oma perearstikeskusega ja registreerida end pereõe vastuvõtule

Vastuvõtul antakse väljaheiteproovi võtmiseks vajalik peitveretesti komplekt. Proovi on võimalik võtta kodus ning seejärel tuleb see saata postiga laborisse. Proovi saatmise postikulu on eelnevalt tasutud ja lisakulusid sellega ei kaasne.

Uuringu vastuse saab teada 10 tööpäeva möödumisel pärast proovi postitamist oma perearstikeskusest või patsiendiportaalist digilugu.ee (Terviseandmed → Uuringute vastused → Saatekirjade vastused).

  • Kui testi tulemus on „negatiivne“, oodatakse inimest uuesti sõeluuringule kahe aasta pärast. Terviseseisundi muutumisel tuleb kindlasti pöörduda oma perearsti poole.
  • Kui testi tulemus on „positiivne“, saadetakse inimene lisauuringutele. Positiivne analüüsitulemus ei tähenda veel jämesoolevähki.
  • Kui testi võtmine on ebaõnnestunud ehk testi tulemus puudub, tuleb testi kordamiseks uuesti oma perearstikeskusesse pöörduda.

UURINGUST LÄHEMALT

Vähieelsete seisundite ja jämesoolevähi varaseks avastamiseks kasutatakse peitveretesti

Jämesoolevähi sõeluuringutel kasutatakse peamise meetodina peitveretesti, mille abil saab avastada roojas leiduvat verd. Peitveretesti tegemine ei kahjusta tervist.